Täna oli meil ekskursioon Saksamaa Riigimetsasüsteemi. Vastu võttis meid Schleswig-Holsteini liidumaa riigimetskond ning lisaks sellele olid veel kohale kutsutud külalised Surinamest, kes samuti oma riiki tutvustasid. Suriname on väga huvitav riik selle koha pealt, et seal on 16,5 mln ha maad ja 90% sellest on kaetud metsaga. 560 000 inimest sellist ressurssi juba nii lihtsalt välja ei kurna, mistõttu majandatakse metsi ka peamiselt riigi põhjaosas.
Suriname ajaloost võib lugeda, et nad on endine Hollandi koloonia, mis oma iseseisvuse 1975 aastal välja kuulutas. Rahvustelt on nad üks paras rahvaste kompott, nagu nad ise naljatledes ütlesid - nende riigist võib leida kõikide rasside esindajaid. Puidu eksport koos metsandussektoriga on vaid 1,5% riigi SKP-st. Enamiku sellesse toob kulla, koobalti ja teiste maavarade kaevandamine.
Siin ka väikene pilt Suriname esindajatest. Tegelikult oli neid kokku 15 ringis.
Suriname metsandus on troopiline. See tähendab seda, et hektarile võib neil kasvada kuni 200 puuliiki ning kokku üldse esineb 600 puuliiki. Neid kõiki polegi võimalik realiseerida, seega keskendub metsandus vaid üksikutele liikidele, mida on võimalik realiseerida. Lageraieid ei tehta, sest kogu puidule pole kasutust. Kütta neil oma majapidamisi pole vaja, sest kui kuulajatest keegi vastavasisulise küsimuse küsis, siis pahvatasid kõik Surinamelased naerma ja ütlesid, et palav on niigi, miks veel peale kütta.
Oma metsi majandavad nad liisingute käigus. Kompanii, kes raiub, saab puidu endale. Liising kehtib 20 aastat ja siis tuleb see riigile tagastada. Puitu tohib langilt raiuda iga 25 aasta järelt ja ka sellisel korral vaid 25 tm/ha peale. Mis tähendab, et puidu väljaraiumine metsadest on väikeste koguste kaupa. Tegelik väljaraie aga pidi metsades olema veelgi väiksem - nii 10-15 tm/ha ühe liisinguperioodi vältel.
Pildil Hermann ja Annika
Riigimetsast Schleswig-Holsteini liidumaal rääkisid meile Hermann Bosse, metsakasvatuse ja puiduvarumise spetsialist. Samuti meie kursusekaaslane Annika Valentin, kellega Rootsi Põllumajandusülikoolis sai koos õpitud. Ning teistest tuttavatest ka Christiane Herty, kes kogu meie praktika siin Saksamaal planeerinud ja ette valmistada aidanud on.
Riigimetsa kohta Schleswig-Holsteinis võib ütelda, et seda on kokku 55 000 hektarit. Siin töötab 30 metsnikku. Raiemaht järgmisel aastal 250 000 tm, kesmine puidu tagavara on 326 tm/ha, keskmine puidu müügihind on 59 eur/tm, mis näitab palgi suurt osakaalu. Puidu juurdekasv hektarile on 9-10 tm/ha.
Peale sõda istutati Schleswigh-Holsteini piirkonda palju okaspuid, peamiselt kuuske. Samuti on lehisel suur osakaal riigimetsas tänu pealesõjajärgsele metsastamisele . Enimlevinutest lisanduvad tamm ja pöök.
Riigimets on ennast orienteerinud ümber ning kuuske enam ei propageeri. Lisaks lageraiete keelustamisele suruvad nad jõuliselt sellele, et kuusemetsad asendatakse looduse poolt soositavamate puistutega ning uuendada soovitatakse pöögi, tamme ning teiste lehtpuudega. Kuigi kuusikud leviksid siin ka ilma inimese poolsete mõjutustega, siis domineerivad kuusikud praegu paljusid liivaseid muldi, mis looduse poolt ei oleks kuusikuteks kujunenud.
Riigimetsa peamised prioriteedid metsade uuendamisel on loomulikkus ja stabiilsus. Nad tahavad metsamuldadele sobivaid puistuid, ehk mis vastavatel muldadel looduslikult esineks ning lehtmetsad/segametsad on muutuvate kliimatingimuste ning sellest tulenevate mõjutuste nagu kõrgemad temperatuurid, tuul, muutuvad sademed, putukad, seenhaigused suhtes stabiilsemad. Samuti makstakse erametsaomanikele toetust, kui nad uuendavad oma lanke 80% ulatuses lehtpuudega.
Samuti sai selgeks, et meil hakkab praktika lähipäevil ka lõppema. Teiste eestlaste, Triinu ja Priiduga, me enam ei kohtu, kuna oleme oma viimased 2 päeva oma juhendaja hr. Niemölleriga metsas. Samuti ei kohtu me enam meid siin lahkesti võõrustanud Annika Valentini ja Christiane Herty-ga. Sai nendega hüvasti jäetud ja koos Annikaga ka mälestuseks üks pilt võetud meenutamaks meie Rootsis koos õppimist. Ehk siis korduspilt ammuste aegade valguses.
No comments:
Post a Comment