Eilsel päeval, ehk siis esmaspäeval, alustasime oma praktikat. Hommikul kohtusime kohaliku erametsakeskuse (Landwirtscaftskammer Schleswig-Holstein) töötajatega. Peale sissejuhatava kohtumise lõppu siirdusime koos oma praktikajuhendaja Martin Niemölleriga juba esimest korda välitöödele. Kõigepealt siirdusime tema kontorisse, mis asub Hohenwestedt's. Seal kohtusime ka mitmete kontorit töötajatega. Huvitavat kontori toimimise kohapealt on nii mõnetigi: Kõigepealt on metsaühistuga liitunud ca. 90% kõigist metsaomanikest piirkonnas. Metsatükid ise on aga väikesed, keskmiselt 4 hektarit omaniku kohta. Kõige suurem osakaal on kuusikutel 50%-ga.
Samuti oli üllatav, et saksa metsnikud teevad oma tööd siiamaani vaid kaartide alusel, puuduvad seega igasugused digitaalsed andmebaasid. Nagu vanal heal ajal, peavad metsnikud oma ala väga hästi teadma, et suuta kiiresti ja efektiivselt oma tööd teha ning kartoteegist kõik kaardid üles leida.
Praktikajuhendaja Herr Martin Niemöller on aga väga tore mees ning ta on praktika korralikult ette valmistanud. Siin ka pilt temast ning tema saksapärasest metsnikukontorist.
Juba selsamal päeval peale kontoriskäiku viis hr. Niemöller meid kohtuma metsaomanikuga, kel soov enda metsas raiet korraldada. Metsniku töö Saksamaal tundubki suuresti olevat kohalike metsaomanikega häid suhteid omada, metsas nendega kokku saada ja pikalt ning lõbusalt juttu ajada. Samas ka korraliku metsanduslikku konsultatsiooni vahele pikkides. Hr. Niemöller on oma tööd teinud juba üle 20 aasta ning ta suudab seda vähemalt välise vaatluse põhjal äärmiselt veenvalt teha. Peale omaniku lahkumist asusime raiet märkima: selle käigus märgistasime ära kõik haiged, topeltladvaga, vigastustega puud, samuti liiga tihedalt seisvate puude hulgast valisime väljaraiutavad. Märgistasime kõik õnnelikud väljavalitud puud aerosoolvärviga ära. Raie teostamiseks kutsutakse kohale harvester, kel sellisel juhul töö hõlpsam.
Samas on huvitav, kuidas Saksamaal on keelatud lageraied. Siiani oleme paari päeva jooksul aga näinud väga korralikke puhtkuusikuid, mis Eestis koheselt lageraiele suunataks. Siin riigis lageraie aga võimalik pole ja seetõttu majandatakse ka 90 aastast puhtkuusikut püsimetsana. Kui me ühel hetkel sellest aru saame, kuidas see võimalik on, anname täpsemalt teada. Hetkel tundub see veel veidi müstiline, kui aus olla. Vaadates, kui palju me sisse märkisime neid kuuski väljaraiumise tarbeks, tundub küll, et puistu võib ebastabiilseks muutuda ja tuulemurru/-heite ohvriks langeda.
Praktika on kindlasti kohaliku metsniku poolt väga hästi ette valmistatud ja ta kaasab meid kõigesse, mis tema tööd puudutab. Me oleme temaga kaasas igal tema kohtumisel erametsaomanikega, jalutame koos neis metsades ning ka kontoris oleme partneritena laua taga. Samas ei oska kohalik metsnik eriti inglise keelt ja seega on saanud selgeks tõsiasi, et kogu praktika toimub saksa keeles. Tänu sellele, et Margus valdab saksa keelt hästi, saan ka mina üldisest raamistikust aru aga samas on päris raske koosolekutel midagi kaasa rääkida või vahel isegi üldistest asjadest aru saada. Samas on loogiline, et kui kohtume erametsaomanikega, siis räägitakse neil kohtumistel ikkagi saksa keelt. Samas saame aga igal pool kaasas käia ja kõike näha. Siingi pilt meie tänahommikusest kohtumisest ennem, kui välitöödele siirdusime:
Siin pildil aga üks kohalik metsaomanik, keda käisime täna hommikul nõustamas tema metsa majandamisel. Taamal näha tema puhtkuusikut. Puuliikideks Sitka kuusk (Picea sitchensis) ning vähesel määral euroopa Lehist (Larix decidua).
Tänasel õhtul andis aga hr. Niemöller meile oma ülesande, milleks oli ühe langi sissemärkimise lõpetamine. Mulle endale vähemalt see meeldib, et meid usaldatakse ning meid ei võeta kui tüütut kohustust vaid kui abikäsi. Niimoodi üks praktika peabki olema!
Arvo
No comments:
Post a Comment