Hea planeerimine ei ole alati edu aluseks, seda kinnitas elu ise. Nimelt olid aegsasti varutud laevapiletid marsruudil Ventspils-Travemünde: poolteist ööd laevas ning 25,5h kajutis ja tekil jalutades veeta pole halb, kui alternatiiviks on 1900 km pikk autosõit. Vähemasti nii arvasime alguses. Elu aga näitas seda, et kaks tundi ajavaru ei ole piisav, isegi kui alguses nii tundus. Tihe udu, mis juba enne Valgat pihta hakkas, saatis meid vahelduva eduga kuni Ventspilsini, kaasa ei aidanud ka kümneid ja kümneid kilomeetreid kestnud teetööd ja kiiruspiirangud Jurmalast edasi. Eeltoodu tulemuseks oli 32 minutit hiljaks jäämine, kuid tund ja 28 minutit enne laeva väljumist sadamasse jõudmine. Selleks ajaks olid väravad lukustatud, tuled kustutatud ning ainult laev ise säras oma tuledes - nägime veel, kuidas ahtrirampi üles tõsteti. Tuligi konstanteerida fakti, et see kord läks nii ja nüüd on lisaks ootamatule öömajale otsimisele ka oodatust pikem kilometraazh veel ees. Ööbitud sai metsas ja vajalik varustus selleks puhuks oli igaks juhuks juba varakult autosse visatud. Reedene päev tõi pika marsruudi läbi Liepaja, Klaipeda ning Kaunase Põhja-Poolasse, kus sai targem oldud ning öömaja metsast leitud veel enne, kui pimedaks läks ning paduvihma kallama hakkas. Kosutav uni magatud, sai kell 6 hommikul Saksa suunas starditud ja ajavööndist tulenev kella tunni jagu tagasi keeraminegi andis oma panuse päeva pikkusele. Väikseid teid ja üksteise järel paiknevaid külasid läbides õnnestus vihm seljataha jätta ning Poola läbida vaid lühikese lõigu kiirteega, mis maksis 50 eurosenti. Kiirteedest loobumine tähendas muidugi ka nt 5 tunniga vaid pea 350 km läbimist. Saksamaa tervitas päikesepaiste, tuulevaikuse ning autobahnil mööda kihutavate autodega, mis kohati panevad mind muigama, et see kõik antud teelõigul täiesti legaalne on.
Bad Segebergi, mis Schleswig-Holsteinis asub, jõudsime õhtusel ajal ning siin oli soe õhtusöök meid samast liiduvabariigist pärit Rootsis õpitud ajast tuttava kursaõe juures ootamas. Kui oled 3 päeva teel olnud, siis polegi midagi paremat, kui kuuma duši all käia ning laua taga head toitu süüa.
Pühapäeval tegime kohalikus metsas (Rivier Glashütte Staatswald, Segeberger Heide) 10 km pika jalutuskäigu koos kursaõega, kes on selle u. 4000 ha suuruse riigile kuuluva metsamassiivi administratsioonitöötaja. See metsandik on liiduvabariigi suuruselt teine ühtne metsamassiiv. Metsas käies hakkas kohe silma see, et puude kõrgused olid ikka 25-35 meetrit. Teiseks, et lageraiet polnud kuskil, vaid kõik on püsimetsandus ehk continuous cover forestry: ülarindest võetakse korduvate raiejärkudena üksikpuid ning alla tekib looduslik uuendus või rajatakse sinna järelkasv. Liikidest põhiliselt ebatsuuga, mänd, harilik pöök (Fagus sylvatica), harilik ja punane tamm, euroopa lehis ja jaapani lehis, mõned kased ning üllatuseks ka hiigelnulg (Abies grandis), mille looduslik levik on Loode-Ameerika ning mis kasvab soodsas kasvukohas 40-60 m kõrguseks, vaher (A. pseudoplanatus kui ka A. platanoides).
Puid on kõikides vanuseklassides ning eri liikidest koosnevad eraldised mitmekesised. Huvitav oli kõndida 10-aastases tamme-pöögi noorendikus, milles valgustusraie esimene etapp veel tegemata - istutuse samm 0,5m x 1,5 m. Samuti puhtas alt lagedas u. 50-aastases tammikus, milles kõik raied korrapäraselt tehtud. Siinsetes metsades valitakse üsna kiiresti tulevikupuud välja ning soodustatakse nende kasvu. Raietest on siis peamised üksikpuude ja harvendusraied. Metsameister Margus tegi kohe tutvust teeäärsete puiduvirnadega ning kohe tekkis küsimus, et miks ei ole suviste raiete materjal metsast ära veetud. Selles osas jäi vastus saamata, kuid teada saime seda, et ILIM saeveski on ostja ning virnad ise olid ilusad - korralikult laotud ning ka otsatollimine tehtud. Kuu aega vanad virnad olid männi materjali ja ebatsuuga juba värvimuutusega puiduks teinud. Lisaks hakkasid silma täistüvetehnoloogial ladustatud väiksed virnad, kus palgid olid 16-18 m pikad - selle kohta saame teada juba lähiajal.
Homme algab praktika - saame juhendajad teada ning täpsed tegevused. Ilmateade lubas Kesk-Euroopale tormist ilma: "Neue woche startet stürmisch."
 |
| "Pöidlad üles, selle laeva peale ei jõudnud" |
 |
| Pime kana leiab ka tera - pohlamännikus ärgates, mõnedki marjad leides ja sooja päikest nautides on päev hästi alanud |
 |
| Valimised on teemaks ka Saksas: reklaamid kõikides linnades. |
 |
| Esimene ööbimispaik on korralik ehitus, nagu siin kombeks. |
 |
| Annika meie palvel sortimentide kohta uurimas. |
 |
| Täistüved vahelaos. Varsti saame teada, mis neist edasi saab. |
 |
| Jahipukke oli praktiliselt iga tee ääres. |
:) Saite vähemalt Poola alleedega palistatud "kiirteed" järgi proovida. Muide Poolat on põhja osas mõistlik läbida üle Gdanski. Kaardilt vaadates pole küll kõige otsem tee, kui ajaliselt ja mugavuselt pole võrreldav. Gdanskist kuni Saksa piirini (Szczecin-sse) on korralik eesti tüüpi autobahn. Ja tee maksusi pole.
ReplyDeleteJa soovitus Arvole. Kui autoga ka tagasi tulete ja Ketrzyn linna lähedusse satute, siis käige ka "Wolf Lair" ära.
Eks me sealtkandist ka läbi sõitsime, üle Poola põhjaosa. Päris põhjaranniku piirkonda muidugi ei läinud. Ja olid tõesti täiesti okeid teed ning lisaks oli ka vägagi ilus. Poleks seda Poola kohta osanud arvatagi.
ReplyDeleteMe ka sõitsime Ketrzyn linna juures läbi. Ja ma tõesti ei teadnud, et wolf lair seal ligidal oli. Aga samas, ega peadpidi hundikoopasse ei tasu tungida, saad veel pureda :) Eks mõni teine kord ehk.