Inimeste kirjusus, kel on metsad ja soovivad neid omamoodi majandada, on Saksamaal suur. Lisaks sellele on neist ka 90% kohaliku metsaühistu liikmed. Ja täiesti levinud praktika on ka see, et vastupidiselt sellele, et metsaomanik tuleks ühistu juurde sooviga metsi majandada ning nõu ja abi saada, pöördub ühistu oma metsaomaniku poole kui teab, et seal või seal metsas võiks jälle ühte teist teha.
Mõtlesin, et panen mõne näite metsaomanikest, kellega oleme siin pooleteise nädala jooksul kohtunud. Jätan sel korral välja täiesti tavalise mõne hektari omaniku, kellesuguseid pea igal päeval näeme.
Kandidaat nr. 1: Hochseilgarten
Antud juhul on tegemist mehega, kes juhatab seiklusparki. Park on rajatud suurde pöögimetsa ja pöökide küljest radieeruvad igas suunas köied, mis viivad teise puuni ja tänu sellele saab ühe puu juurest mööda atraktsiooni teise juurde ronida. Kuna tegemist on aga metsaga, mis metsakasutusest väljas, siis peab ta kohaliku seaduse kohaselt mõnda teise kohta metsa istutama asemele. Samas peab sedasama pöögimetsa ka hooldama, et oleks tagatud külastajate ohutus langevate okste eest.
Kandidaat nr. 2: Die Wacken Team
Wackeni meeste puhul on tegemist ülisuure metalmuusikafestivali korraldajameeskonnaga. http://www.wacken.com/
Kuna nende festival paisub igal aastal suuremaks ja algne festivaliala on väikseks jäänud, siis sel aastal nad laienesid ning võtsid maha veidi üle hektari metsa ning tegid sellest festivaliala. Vastavalt kohalikele seadustele peavad nad nüüd asemele istutama 2 korda samapalju metsa põllumaa arvelt. Selleks olid nad ostnud ühe 2,3 hektarise heinamaatüki ja meie juhendaja hr. Niemöller oli kutsutud nõupidamisele kuidas seda ala metsastada ja milliste liikidega. Kokku sai lepitud, et Niemöller teeb plaani, teeb hinnakalkulatsioonid puuliikide istutamiseks ja maapinna ettevalmistuseks. Edasine tegevus toimub ülalnimetatud töödest lähtuvalt.
Kandidaat nr. 3: Mõni mõis
Kuigi ma ei tea selle mõisa nime ja pildil on vaid suvaline mõisalaut, siis võib vaid öelda, et tegemist oli väga rikaste mõisnikega, kel majas mitmesajaaasta vanune mööbel ja kel maadest/rahast puudu ei tulnud. Nende maade hulka kuulus ka 460 hektarit metsa, millest 120 oli ostetud aasta eest. Metsamaade kohta olid neil olemas korralikud kaardid iga puistu vanuse, liigilise koosseisu ja olukorra kohta ning meie ülesandeks oli prioriteetsed metsaosad läbi jalutada ning otsustada, milliseid metsamajanduslikke töid neis metsades tegema peab. Nende metsade puhul polnud eesmärk rahaline sissetulek kuivõrd metsade kvaliteedi tõstmine läbi raiete.
Kandidaat nr. 4: Pärandus
Perekond, kelle isa suri ja jättis neile päranduseks 60 hektarit üliheas korras olevat metsa. Isa oli kogu elu neid metsi ise majandanud ja oma käe järgi kujundanud paremat puitu sealt kunagi välja võtmata. Nüüd on lastel pärandus käes ja lihtne soov seda järjepidevalt majandada. Käisime selles metsas ringi nendega kokku kolm tundi ning sai selgeks, et nad ei soovi raiuda mitte midagi peale selle, mis on hädavajalik. Hoopis tahetakse metsi püsivalt majandada nii, et nende hea seisukord säiliks, puidutagavarast rääkimata. Ja pöörati hoopis palju rõhku üksikpuudele nagu nt. ca 50 cm läbimõõduga kirsipuu, mille nad tahtsid rahaks teha ja tee ääres seisvad tammed, mille võra tahtsid kärpida. Ühistu poole ei pöördunudki nad selleks, et mets oleks vaja rahaks teha vaid tahtsid abi ja nõu, kuidas pärandit püsimetsana edasi majandada. Selguski, et neil pole vaja metsast raha teha, kuna mõlemad on väga hästi teenivad ametnikud suurlinnades ja maakodu on hobiks.
Vot selliste metsaomanikega on meie teed siiani siis ristunud. Päris huvitavad kogemused need kõik. Ja tore on see, et need inimesed on kõik pöördunud kohaliku metsaühistu poole nõu ja jõu saamiseks. Jõudu!
No comments:
Post a Comment