Sunday 29 September 2013

Mis maksab saiapäts?

Rohkem, kui kaks hästi pikka paid. Tegelikult ei olegi siinne elu niiväga erinev, vähemalt poelettidel ringi vaadates .... kõrvale jätmata keskmise Eestis töötava kodaniku netosissetuleku, muidugi. Mul ei ole, kahjuks, pilti 30ndates aastates harvesterioperaatori näoilmest, mille ta tegi seepeale, kui teatasin, et meie pensionid on sellised u. 350 eurot. Was!?! Das kann nicht sein!! "Poisid, 350 eur läheb teil nädalavahetus Flensburgis maksma, kui te pidu panete". Käisime Flensburgis, aga sellist summat ei läinud kohe kaugeltki mitte. Päritoluriigi kasvatuse ja suhtumise küsimus.

Mida aga teha õhtuti? Minna pubisse (Kneipe), minna magama või hoopis .... tankima?! Just! Sest seletamatul kombel on siin tanklates hinnakiri sõltuv õhutemperatuurist ja luksidest (päevavalgusest). Nimelt on õhtuti, mida aeg hilisem, kütus järjest odavam. Ja mitte reeglipäraselt - ikka mõni õhtu odavam ja teisel jälle kallim. Õhtuti ongi lausa väike järjekord tanklas, mis toob ette mälupildid lähiajaloost....

Hommikul on küttel jälle teine hind, päeval muutub ja õhtul veelkord (või paar). Hinnamuutus on täiesti arvestatav. Nt meie paagitäie peale lausa 5-6 eurot. Ehk siis 5-8% ikka muutub. Küsisin siis kohalikelt, et mis värk selle küttega on - vastati, et esmaspäeva hommikul pannakse hind maailma- ja siseturu järgi paika ja pärast seda kõigub alla-üles nädala vältel uue esmaspäevani ...


Teine asi, mida ära märkida soovin, on kiirus. Õigemini selle puudumine. Jah, seda teab igaüks, et Saksamaa on Autobahn'ide riik ja siin võib iga vähegi sügeleva parema jalaga kodanik oma sõiduki piire parasjagu kiiruspiiranguta lõigul suhteliselt ohututes tingimustes ära proovida. Ja tore on ju seda võimalust kasutada. Seda kummastavam on tõsiasi, et LKW-d ehk veoautod/rekkad uimerdavad tavalistel teedel. Ja mitte vähe! Täiesti korralik tee, piisavalt lai, ohutusrida mõlema suunavööndi ääres ... ja kiiruseks on selline sujuv 65-70 kmh. Ja 12 kuni n+1 autot sabas, kellest mitte keegi mööda sõitma ei hakka. Ning maantelõigu kiiruspiirang 100 kmh. Saime päris pikalt pead murda, arutleda ja mahlakaid väljendeid kasutada ... sest no olgem ausad, kui sa Eestis rahulikult 85-90-ga sõidad, siis lendab rekka sellise lahinaga mööda, et peamiseks küsimuseks jääb see, kas klaasipesuvedelikku paagis veel piisavalt on. Sai jällegi kohalikega suheldud ning selgus huvitav tõsiasi - tavalisel kõrvalmaanteel ehk Landstrasse'l on rekkade kiiruseks piiratud 60 kmh ning suurtel A-teedel ja Autobahn'idel 80 kmh (tegelik 90-100). Selline seadus kehtib, pärinedes sellest ajast, mil tehnika oli väga teistsuguse võimekuse ja ohutustasemega.

Viimane tänase postituse teema on NOK. Nord-Ostsee-Kanal ehk Kieli kanal, mis meie elukohast 8 km kaugusel. Kanal ühendab Läänemere Põhjamerega ning laevad saavad vältida Taani tormiseid väinasid ning lõigata u. 460 km võrra oma teekonda lühemaks. Seetõttu on see üks tihedaima liiklusega inimese poolt rajatud veeteid maailmas. Mis aga märkimist väärib, on fakt, et kuna see on justnimelt inimese poolt kaevatud, siis peab sellest üle pääsema ... tasuta! Jah, selline seadus Saksamaal ongi. Nii et kui on väiksem asula või ületuskoht, kus silda pole, siis seal on praam ja selle rõõmsad operaatorid, kes lahkesti tasuta üle viivad. Mõistlik seadus selline! 

No comments:

Post a Comment