Veelkord täistüvedest

Täispikkuses puutüvede lõikamine kasvavast metsast on praktika, mis jääb kodumaal eelmise sajandi ning režiimi meenutuseks. Küll aga on see kasutusel siinmail. Kummaline on seda kõike uuesti näha ning uurisime siis asja lähemalt: mis ja kuidas siis käib.

Kõigepealt langetab-laasib-järkab harvester soviva mõõduga tüved 18 m pikkusteks palkideks. Sellise pikkuse juures on palgid vetruvad ja hüplevad nagu pikad spagetid.

Harvesteri mõõtmistulemust küll usaldatakse, kuid täistüvede puhul peab olema täpselt teada, mis liiki (nt harilik kuusk, sitka kuusk, ebatsuuga), mitu tükki ning mis mõõtmetega palgid on lõigatud. Selleks puhuks on vastav mõõtja langil, kes kogu sortimendi kirja paneb.

Seejärel veetakse tüved 3-5 tk kimpudena langilt vahelattu. Selleks on vaja üksjagu ruumi. Eriti probleemne on täistüvetehnoloogia harvenduse lankidel, millel on tihti näha vigastusi, mis justnimelt kokkuveost tekkinud. Siinkohal väärib mainimist, et traktori lohisti küljes olev spetsiaalse tugevusega köis, mis lisaks kasutuses olevatest kettidest vähem tüve vigastab, maksab 800 eurot (!) u. 30 meetri kohta.

Vahelaos upitatakse tüved üksteise otsa virna ning siis jäävad need äravedu ootama. 

Ka transport ei ole lihtne - vaja on spetsiaalset haagist ning ka Saksamaal tahetakse lähitulevikus autorongi maksimumpikkuseks 18 meetrit seada, see aga paneb praeguste pikkustega täistüvede lõikamise otstarbekuse kindlasti küsimärgi alla. Hindadest: kuna saeveskid eelistavad täistüvesid, et ise otsustada hetkeolukorra põhjal, milliseid pikkusi parasjagu vaja, siis makstakse materjali eest ka head hinda - kuuse täistüvede eest 85 eurot tihumeetri kohta. 

Nädal täis

Tänasel päeval sai praktika toimumise algusest täis nädal. Selle aja jooksul on aga nii mõndagi juhtunud ja täiesti mõnus aeg väikesi kokkuvõtteid teha. Päevad on täistööpäeva mõõtu ja alla 8 tunni ei taha ükski päev tulla. Ka täna olime kell 8 juba valmis nagu sõdurid ja otsekohe läksimegi metsa. Eelmisel nädalal sai mitmeid lanke sisse märgitud, kus kuusikud raiesse läksid. Siinse korra kohaselt siis harvendusraiesse. Reedel lanki sisse märkides oli samale langile juba saadetud ka harvester, kes meiega samal ajal juba meie poolt märgitud puid maha langetas.

Huvitav on näha, kuidas enda poolt tehtud töö järgmine etapp käima läheb. Harvester on harvendusraie tarbeks aga väga suur tellitud. Kaaluks 18 tonni, all 4 telge ning rataste sees on vesi, et masin ümber ei läheks. Lank ise on aga tugevalt juurepessi nakatunud kuusik ning seega võib ta allesjäävate puude juurtele küll päris palju kahju teha. Aga ometi ei tohi sellises kuusikus lageraiet teha ja tuleb harvendusraietega majandada. Harvesterijuht ise küll ütles, et see masin on ikka lageraiete jaoks kujundatud ja ta näeb väga tihti kurja vaeva nende harvendustega. Järgnev pilt iseloomustab raieteed ennast. 

Puit lõigati sellise raie käigus päris eriilmelistesse mõõtudesse. Kõige pikemad ja kvaliteetsemad jupid lõigati mõõtu 5,13 meetrit, peenpalgi pikkuseks oli 4,13 ja pelletitööstuse tarbeks lõigati 2,5 meetrised jupid. Pildil Margus mõõtmas üle ülalnimetatud sortimente:

Tänaseks päevaks oli ka päris palju raiutud puidust metsast välja koondatud ning enam mitte metsa all vedelev. 

Huvitav on samas see, et kõiki harvendusraiesse läinud puid harvesteriga langetada ei saanud. Otse kinnistu piiril oli üks teerajaäärne rida 140-150 aasta vanuseid Sitka kuuski. Nende langetamiseks kutsuti kohale mees suure saega. Eestis nii suure saeplaadiga saage iga päev ei näe. 

Kuna aga kuused kinnistu piiril paiknesid, siis Saksa ordnungi kohaselt neid naabri maadele langetada ei saanud. Seega oli saemees langetanud need risti kinnistu piiriga. Tulemuseks see, et paar nendest suurtest kuuskedest oli püstiseisvate kuuskede najale nõjatuma jäänud ning veel see, et seda suurt ja rasket palki väga keeruline nüüd metsast kätte saada. Palju mõistlikum oleks ju olnud langetada puud piki kinnistu piiri ja seeläbi ka väljaveoteega. Aga millegipärast saemees seda teinud ei olnud. Nüüd kutsuti olukorra lahendamiseks appi harvesterimees, kes siis neid palke seal metsast otsapidi välja tirima hakkab nii, et neid saaks vajalikku mõõtu lõigata ja kokkuveoks ette valmistada. 

Kuidas see kõik lõpuks välja näeb, näeme ehk paari päeva pärast. Praegu aga tööd käivad edasi ning meie siirdusime peale selle langi külastust järgmisi lanke ette valmistama. 

Kirjutas Arvo

Kõrgete külaliste ootuses

Landwirtschaftskammer Schleswig-Holstein Hohenwestedt'i kontori inimesed, kellega meie põhiliselt kokku puutume, planeerisid juba eelmisel aastal Schleswig-Holsteini liidumaa kantsleri endale külla kutsuda. Põhjuseks siis 2012. aastal vahetunud kohalik valitsus ning soov uued inimesed erametsanduse käekäiguga kurssi viia. Meie arvates väga hea initsiatiiv metsaühistu poolt. 

Nüüd on asi nii kaugel, et oktoobris tulevadki VIP-id kohale. Kuna erametsanduse tutvustamiseks ning toetuste kasutamise näidete ja jätkuva vajaduse näitlikustamiseks on aega vaid 1 tund kontoris ning 1 tund metsas, siis sõitsime ühistu metsahärradega pikalt ringi ning planeerisime marsruuti, et pildile võimalikult mitmekesine mets jääks. Tähtis on ära näidata noorendikud: tarastatud ja tarastamata, õnnestunud ja mitte nii hästi õnnestunud. Okaspuu- ning segakultuurid. Poliitiline maastik tahab muidugi näha peamiselt ilusaid lehtpuukultuure, kuid see ei ole siinset mullastikku arvesse võttes just igal pool võimalik - küll on kasvukoht liiga liivane või siis hoopis liiga niiske, põhjavesi paigal või hoopis liikuv. Liiati on siin piirkonnas suhteliselt arvukalt metskitsi, punahirvi ja kabehirvi, kes lasevad eriti pöögi kallal oma hambad mõnusalt käima. 

Alumisel pildil ongi näga kuuse ja pöögi segakultuur, millel on ulukid juba hea maitsta lasknud. Lisaks kasvab hoogsalt peale lindude abiga jõudsalt leviv toomingas - inimese rajatud noorendikud vajavad pea alati jätkuvat hoolt, nii ka siin. 

Multšitud kändudega lank

Ja meid viidi lageraielangile!

Kuid enne veel ... kell 8 hommikul, kui väljas oli napp 8 kraadi sooja, suruti meile pihku koopiamasinast veel soe tõmmis tänahommikusest kohalikust ajalehest, millel seisis: "Wut auf Jäger - 50 Hochsitze zerstört" ehk tõlkes "Viha jahimeeste vastu - 50 jahipukki rikutud". Hõõrusin uniseid silmi ja süübisin kõigepealt pilti, millel jahipukk külili asendis. Miks küll? Artikli lugemisel selgus, et meist u. 50 km kaugusel idas, Neumünsterist lõuna suunas oli viimaste ööde jooksul "korda" saadetud vägitegu, milles organiseeritud viisil akutoiteliste saagidega viiekümnel jahipukil jalad läbi saeti. Põhjus? Ühe puki juurde jäeti siis kiri: "Kodanikud võitlevad tagasi: kasside ja koerte jahimeeste poolt mahalaskmise vastu". Arutlesime siis oma juhendajaga teemal, miks selline asi üldse toimuda sai. "Jah, see pole esimene kord. Mõned inimesed on täiesti hullunud, kui jahimehed mõne hulkuva koera või kassi maha on lasknud. Seepärast ka selline vastuaktsioon". Hiljem saime veel teada, et kuna pukkidel saeti jalad läbi, kuid neid ümber ei lükatud, võis pimedas saabunud jahimees lahtiste jalgadega pukki ronida. See aga tähendab, et seati ohtu teise inimese elu, mis omakorda tähendab kriminaalsüütegu ning kriminaalpolitsei on juba uurimise algatanud. Kogukahju hinnati u. 20 000 eurole.

Iseseisva ülesandena viidi meid täna lageraielangile. Hindasin pindalaks kohe 2,5 ha, tegelikus osutus hinnanguliselt 2,3 ha. Pole paha. Kuuse-männi segapuistu raiuti, kuna kuusel olid üraskid peal - lisaks kooreüraskile ka vähemalt kirjelduste järgi tundunud harkkidase kooreüraski (Ips duplicatus) kahjustus. Märkimist väärib, et lageraie = lagedaks raiutud ala. Mitte ainult, seal võiks lausa tantsupeo (küll ilma kontsakingadeta) käima lüüa - kännud olid juuritud ning multšitud ja kogu lank tasaseks tehtud. See töö pidi väga kallis olema, kui täpne hind jäigi teadmata. Kodumaal jäetakse ju seemnepuud, säilikpuud ning teatav kogus lamapuitu, kännud niikuinii. See siin oli nagu maisipõld, millelt tõlvikud koristatud ja taimemass jalge alla tambitud. Meie ülesandeks on nüüd liivasele kasvukohale vastavad puuligid leida ning töötada välja uue kultuuri liigiline koosseis, istutustihedus ja selle põhjendus, taimede ja istutuse maksumus - kõik Eesti hindadega, et saaksime kohalikega võrrelda. Lisaks peame arvesse võtma, et üle 20% ei või okaspuud kultuuris olla, muidu ei saa tehtud töödele kuni 85 % ulatuses hüvitist.

Mulle kui metsameistri ameti pidajale hakkas kohe silma esimene metsatee, mis oli vett täis ja isegi juhendaja linnamaasturiga osaliselt läbimatu. Seninähtu põhjal oli jäänud mulje, et kõik teed on head või väga head. 

Betooniga kaetud kohalik vallatee, mis läbib metsa. Ei ole ainult metsa tarbeks ehitatud. Mis siin viga rekkadel sõita?

Tee, mis viib metsa ning mis on põllumajandustehnika ning puidurekkade koostoimel tuksi keeratud. 

Esimesed praktikapäevad

Eilsel päeval, ehk siis esmaspäeval, alustasime oma praktikat. Hommikul kohtusime kohaliku erametsakeskuse (Landwirtscaftskammer Schleswig-Holstein) töötajatega. Peale sissejuhatava kohtumise lõppu siirdusime koos oma praktikajuhendaja Martin Niemölleriga juba esimest korda välitöödele. Kõigepealt siirdusime tema kontorisse, mis asub Hohenwestedt's. Seal kohtusime ka mitmete kontorit töötajatega. Huvitavat kontori toimimise kohapealt on nii mõnetigi: Kõigepealt on metsaühistuga liitunud ca. 90% kõigist metsaomanikest piirkonnas. Metsatükid ise on aga väikesed, keskmiselt 4 hektarit omaniku kohta. Kõige suurem osakaal on kuusikutel 50%-ga.

Samuti oli üllatav, et saksa metsnikud teevad oma tööd siiamaani vaid kaartide alusel, puuduvad seega igasugused digitaalsed andmebaasid. Nagu vanal heal ajal, peavad metsnikud oma ala väga hästi teadma, et suuta kiiresti ja efektiivselt oma tööd teha ning kartoteegist kõik kaardid üles leida. 

Praktikajuhendaja Herr Martin Niemöller on aga väga tore mees ning ta on praktika korralikult ette valmistanud. Siin ka pilt temast ning tema saksapärasest metsnikukontorist. 

Juba selsamal päeval peale kontoriskäiku viis hr. Niemöller meid kohtuma metsaomanikuga, kel soov enda metsas raiet korraldada. Metsniku töö Saksamaal tundubki suuresti olevat kohalike metsaomanikega häid suhteid omada, metsas nendega kokku saada ja pikalt ning lõbusalt juttu ajada. Samas ka korraliku metsanduslikku konsultatsiooni vahele pikkides. Hr. Niemöller on oma tööd teinud juba üle 20 aasta ning ta suudab seda vähemalt välise vaatluse põhjal äärmiselt veenvalt teha. Peale omaniku lahkumist asusime raiet märkima: selle käigus märgistasime ära kõik haiged, topeltladvaga, vigastustega puud, samuti liiga tihedalt seisvate puude hulgast valisime väljaraiutavad. Märgistasime kõik õnnelikud väljavalitud puud aerosoolvärviga ära. Raie teostamiseks kutsutakse kohale harvester, kel sellisel juhul töö hõlpsam. 

Samas on huvitav, kuidas Saksamaal on keelatud lageraied. Siiani oleme paari päeva jooksul aga näinud väga korralikke puhtkuusikuid, mis Eestis koheselt lageraiele suunataks. Siin riigis lageraie aga võimalik pole ja seetõttu majandatakse ka 90 aastast puhtkuusikut püsimetsana. Kui me ühel hetkel sellest aru saame, kuidas see võimalik on, anname täpsemalt teada. Hetkel tundub see veel veidi müstiline, kui aus olla. Vaadates, kui palju me sisse märkisime neid kuuski väljaraiumise tarbeks, tundub küll, et puistu võib ebastabiilseks muutuda ja tuulemurru/-heite ohvriks langeda.  

Praktika on kindlasti kohaliku metsniku poolt väga hästi ette valmistatud ja ta kaasab meid kõigesse, mis tema tööd puudutab. Me oleme temaga kaasas igal tema kohtumisel erametsaomanikega, jalutame koos neis metsades ning ka kontoris oleme partneritena laua taga. Samas ei oska kohalik metsnik eriti inglise keelt ja seega on saanud selgeks tõsiasi, et kogu praktika toimub saksa keeles. Tänu sellele, et Margus valdab saksa keelt hästi, saan ka mina üldisest raamistikust aru aga samas on päris raske koosolekutel midagi kaasa rääkida või vahel isegi üldistest asjadest aru saada. Samas on loogiline, et kui kohtume erametsaomanikega, siis räägitakse neil kohtumistel ikkagi saksa keelt. Samas saame aga igal pool kaasas käia ja kõike näha. Siingi pilt meie tänahommikusest kohtumisest ennem, kui välitöödele siirdusime: 

Siin pildil aga üks kohalik metsaomanik, keda käisime täna hommikul nõustamas tema metsa majandamisel. Taamal näha tema puhtkuusikut. Puuliikideks Sitka kuusk (Picea sitchensis) ning vähesel määral euroopa Lehist (Larix decidua). 

Tänasel õhtul andis aga hr. Niemöller meile oma ülesande, milleks oli ühe langi sissemärkimise lõpetamine. Mulle endale vähemalt see meeldib, et meid usaldatakse ning meid ei võeta kui tüütut kohustust vaid kui abikäsi. Niimoodi üks praktika peabki olema!

Arvo

(eba)Usk ehk reisi algus reede 13ndal

Hea planeerimine ei ole alati edu aluseks, seda kinnitas elu ise. Nimelt olid aegsasti varutud laevapiletid marsruudil Ventspils-Travemünde: poolteist ööd laevas ning 25,5h kajutis ja tekil jalutades veeta pole halb, kui alternatiiviks on 1900 km pikk autosõit. Vähemasti nii arvasime alguses. Elu aga näitas seda, et kaks tundi ajavaru ei ole piisav, isegi kui alguses nii tundus. Tihe udu, mis juba enne Valgat pihta hakkas, saatis meid vahelduva eduga kuni Ventspilsini, kaasa ei aidanud ka kümneid ja kümneid kilomeetreid kestnud teetööd ja kiiruspiirangud Jurmalast edasi. Eeltoodu tulemuseks oli 32 minutit hiljaks jäämine, kuid tund ja 28 minutit enne laeva väljumist sadamasse jõudmine. Selleks ajaks olid väravad lukustatud, tuled kustutatud ning ainult laev ise säras oma tuledes - nägime veel, kuidas ahtrirampi üles tõsteti. Tuligi konstanteerida fakti, et see kord läks nii ja nüüd on lisaks ootamatule öömajale otsimisele ka oodatust pikem kilometraazh veel ees. Ööbitud sai metsas ja vajalik varustus selleks puhuks oli igaks juhuks juba varakult autosse visatud. Reedene päev tõi pika marsruudi läbi Liepaja, Klaipeda ning Kaunase Põhja-Poolasse, kus sai targem oldud ning öömaja metsast leitud veel enne, kui pimedaks läks ning paduvihma kallama hakkas. Kosutav uni magatud, sai kell 6 hommikul Saksa suunas starditud ja ajavööndist tulenev kella tunni jagu tagasi keeraminegi andis oma panuse päeva pikkusele. Väikseid teid ja üksteise järel paiknevaid külasid läbides õnnestus vihm seljataha jätta ning Poola läbida vaid lühikese lõigu kiirteega, mis maksis 50 eurosenti. Kiirteedest loobumine tähendas muidugi ka nt 5 tunniga vaid pea 350 km läbimist. Saksamaa tervitas päikesepaiste, tuulevaikuse ning autobahnil mööda kihutavate autodega, mis kohati panevad mind muigama, et see kõik antud teelõigul täiesti legaalne on.

Bad Segebergi, mis Schleswig-Holsteinis asub, jõudsime õhtusel ajal ning siin oli soe õhtusöök meid samast liiduvabariigist pärit Rootsis õpitud ajast tuttava kursaõe juures ootamas. Kui oled 3 päeva teel olnud, siis polegi midagi paremat, kui kuuma duši all käia ning laua taga head toitu süüa.

Pühapäeval tegime kohalikus metsas (Rivier Glashütte Staatswald, Segeberger Heide) 10 km pika jalutuskäigu koos kursaõega, kes on selle u. 4000 ha suuruse riigile kuuluva metsamassiivi administratsioonitöötaja. See metsandik on liiduvabariigi suuruselt teine ühtne metsamassiiv. Metsas käies hakkas kohe silma see, et puude kõrgused olid ikka 25-35 meetrit. Teiseks, et lageraiet polnud kuskil, vaid kõik on püsimetsandus ehk continuous cover forestry: ülarindest võetakse korduvate raiejärkudena üksikpuid ning alla tekib looduslik uuendus või rajatakse sinna järelkasv. Liikidest põhiliselt ebatsuuga, mänd, harilik pöök (Fagus sylvatica), harilik ja punane tamm, euroopa lehis ja jaapani lehis, mõned kased ning üllatuseks ka hiigelnulg (Abies grandis), mille looduslik levik on Loode-Ameerika ning mis kasvab soodsas kasvukohas 40-60 m kõrguseks, vaher (A. pseudoplanatus kui ka A. platanoides). 

Puid on kõikides vanuseklassides ning eri liikidest koosnevad eraldised mitmekesised. Huvitav oli kõndida 10-aastases tamme-pöögi noorendikus, milles valgustusraie esimene etapp veel tegemata - istutuse samm 0,5m x 1,5 m. Samuti puhtas alt lagedas u. 50-aastases tammikus, milles kõik raied korrapäraselt tehtud. Siinsetes metsades valitakse üsna kiiresti tulevikupuud välja ning soodustatakse nende kasvu. Raietest on siis peamised üksikpuude ja harvendusraied. Metsameister Margus tegi kohe tutvust teeäärsete puiduvirnadega ning kohe tekkis küsimus, et miks ei ole suviste raiete materjal metsast ära veetud. Selles osas jäi vastus saamata, kuid teada saime seda, et ILIM saeveski on ostja ning virnad ise olid ilusad - korralikult laotud ning ka otsatollimine tehtud. Kuu aega vanad virnad olid männi materjali ja ebatsuuga juba värvimuutusega puiduks teinud. Lisaks hakkasid silma täistüvetehnoloogial ladustatud väiksed virnad, kus palgid olid 16-18 m pikad - selle kohta saame teada juba lähiajal.

Homme algab praktika - saame juhendajad teada ning täpsed tegevused. Ilmateade lubas Kesk-Euroopale tormist ilma: "Neue woche startet stürmisch."

"Pöidlad üles, selle laeva peale ei jõudnud"

Pime kana leiab ka tera - pohlamännikus ärgates, mõnedki marjad leides ja sooja päikest nautides on päev hästi alanud

Valimised on teemaks ka Saksas: reklaamid kõikides linnades. 

Esimene ööbimispaik on korralik ehitus, nagu siin kombeks.

Annika meie palvel sortimentide kohta uurimas.

Täistüved vahelaos. Varsti saame teada, mis neist edasi saab.

Jahipukke oli praktiliselt iga tee ääres.